Teadmised

Autoteeninduse produktiivsus: kuidas mõõta rakendatust, efektiivsust ja kaotatud tunde

Kuidas mõõta autoteeninduse produktiivsust: rakendatuse ja efektiivsuse valemid, tööaja arvestus, kaotatud tundide põhjused ja mida näitajad näitavad.

Peamised järeldused

Rakendatus on töökäskudel töötatud aeg jagatud kohalolekuajaga. Efektiivsus on müüdud aeg jagatud töökäskudel töötatud ajaga. Produktiivsus on müüdud aeg jagatud kohalolekuajaga ja võrdub sama arvutusaluse korral rakendatuse ja efektiivsuse korrutisega.
Kohalolekuaja ja töökäskudel töötatud aja vahe näitab kasutamata võimsust. Töökäskudel töötatud aja ja müüdud aja vahe näitab probleemi remondi käigus või selle arveldamises.
Tunnid kaovad kõige sagedamini puuduvate varuosade, ümbertegemiste ja töö tarbetu katkestamise tõttu. Seetõttu peab arvestus iga katkestuse juures põhjuse kirja panema.
Efektiivsus võib ületada 100%, kui töökoda müüb rohkem normtunde, kui tehnik tööle kulutab. Hinnake seda alati koos korduvremontidega.
Siduge kohalolekuaeg, töökäskudel töötatud aeg ja arveldus kuni töörea tasemeni. Kogu töökoja koondnäitaja ei näita, kus tunnid kaovad.

Autoteeninduse produktiivsus väljendab, kui palju müüdud aega tekib tehnikute kohalolekust töökojas. Täis broneeringukalender võib seejuures varjata varuosade ootamist, korduvremonte ja tööd, mis arvele ei jõua. Seetõttu peab teeninduse juht eristama võimsuse kasutamist remonditööde käigust ja arveldamisest. Alles mõlema vaate ühendamine näitab, kas töökoda vajab rohkem töökäske, paremat töö ettevalmistust või järjekindlamat töökäskude sulgemist.

Milliste tundide põhjal autoteeninduse produktiivsust arvutatakse?

Aluseks on kolm ajasuurust. Igaüks neist vastab erinevale küsimusele ja vajab oma arvestust.

Suurus	Mida see tähendab	Kust seda saada
Kohalolekutunnid	Aeg, mil tehnik on tööl ja ettevõttele kättesaadav	Kohalolekuarvestus pärast puudumiste ja arvestusse mittekuuluvate pauside mahaarvamist
Töökäskudel töötatud tunnid	Tehniku aeg, mis on seotud teeninduse töökäsu ja selle reaga	Töö alustamise, katkestamise ja lõpetamise kirje
Müüdud tunnid	Kliendile, garantii, kindlustusseltsi või sisemise töökäsu arvele läinud tööaeg	Arveldatud tööread pärast kreeditarvete ja tühistatud ridade arvestamist

Normtund ei ole kohalolekuarvestuse kirje. See väljendab ettenähtud või kalkuleeritud töömahtu. Tehnik võib toimingu teha kiiremini või aeglasemalt, kuid müüdud aeg vastab arveldatud mahule.

Planeeritud kohalolekuaeg arvutatakse kohalolekupäevade arvu ja tööpäeva pikkuse korrutisena. Tagantjärele mõõtmisel kuulub arvutusse tegelik kohalolek. Haigus, puhkus või muu puudumine ei ole tehniku kasutamata aeg töökojas.

Registreerige kasutatud autode müügiettevalmistus eraldi sisemiste töökäskudena. Töö oma lao jaoks kulutab võimsust samamoodi nagu remont kliendile. Kui ülevaatesse jääb ainult tehniku aeg ilma sisemiselt arveldatud tulemuseta, tuleb produktiivsus madalam, kui tegelik töö väärib.

Omneticu moodul Time-keeping registreerib kohalolekuaja ja kirjutab töötatud aja otse töökäsule ja selle ridadele. Teeninduse juht näeb nii töökäskude, inimeste ja filiaalide lõikes, kas müüdud tunnid vastavad töötatud tundidele, ega pea eraldi kohaloleku- ja töökäskude aruandeid kokku viima.

Kuidas arvutada rakendatust, efektiivsust ja produktiivsust?

Saksa autoteeninduste liidu ZDK metoodika järgi mõõdetakse kohalolekuaja kasutamist produktiivsete tundide ja kohalolekutundide suhtega. Igapäevaseks juhtimiseks on end tõestanud järgmised kolm näitajat. Nimetused erinevad aruannete lõikes, seetõttu näidake iga näitaja juures ka selle valemit.

Näitaja	Arvutus	Millele vastab
Rakendatus	Töökäskudel töötatud tunnid ÷ kohalolekutunnid × 100%	Kui suur osa kohalolekuajast kasutati töökäskudel?
Arveldamise efektiivsus	Müüdud tunnid ÷ töökäskudel töötatud tunnid × 100%	Kui palju müüdud aega tekkis töökäskudel töötatud ajast?
Üldine produktiivsus	Müüdud tunnid ÷ kohalolekutunnid × 100%	Kui palju müüdud aega tekkis kohalolekuajast?

Sama arvutusaluse korral kehtib:

Produktiivsus % = rakendatus % × efektiivsus % ÷ 100.

Illustratiivne arvutus: kuhu tunnid kadusid?

Sisendid on valitud näitlikkuse huvides ja käivad lõpetatud töömahu kohta ilma pooleliolevate töökäskudeta.

Sisend	Väärtus
Tehnikute kohalolekuaeg	100 h
Töökäskudel töötatud aeg	80 h
Müüdud aeg	88 h

Tulemus:

Rakendatus 80% (80 ÷ 100 × 100).
Efektiivsus 110% (88 ÷ 80 × 100).
Produktiivsus 88% (88 ÷ 100 × 100 või 80 × 110 ÷ 100).

Väljapoole töökäske jäi 20 h kohalolekuaega. Samal ajal müüs töökoda 8 h rohkem, kui tehnikud töökäskudel töötasid, näiteks seetõttu, et normide järgi arveldatud töö tehti kiiremini valmis.

12 h vahe kohalolekuaja ja müüdud aja vahel ei ole seega seisak. See koosneb 20 tunnist kasutamata võimsusest, mida osaliselt tasakaalustasid 8 tundi, mis müüdi üle töötatud aja. Kes jälgib ainult üldist produktiivsust, ei erista neid kahte nähtust.

Kas üle 100% efektiivsus on hea tulemus?

See tähendab, et töökäsul töötatud tunni kohta tuleb rohkem kui üks müüdud tund. Korrektse aruandluse korral on see tehniku kogemuse, sobivate seadmete ja hästi ettevalmistatud töö tulemus.

Sama arv tekib aga ka registreerimata ajast või teisele töökäsule kirjutatud tööst. Seetõttu kuulub efektiivsuse juurde ülevaade korduvremontidest ja oma vigade parandamisest. Kiire esmane remont ei too midagi, kui auto tuleb tagasi ja lisatöö jääb arveldamata.

Kus tunnid kaovad: tüüpilised põhjused

Töökoja tulemuse languse peamiste põhjuste hulka loeb Saksa nõustamismetoodika puuduvad varuosad, ümbertegemised ja töö tarbetud katkestused. Iga põhjus nõuab erinevat sekkumist, seetõttu peab arvestus selle eraldi kirja panema.

Põhjus	Mida arvestus peab kirja panema	Mida juhtkond peab muutma
Puuduv või vale varuosa	Töö katkestus materjali tõttu	Varuosade ettevalmistus enne remondi alustamist
Lisatöö kinnituse ootamine	Kooskõlastamata mahuga blokeeritud aeg	Leidude edastamine ja vastutus kliendiga suhtlemise eest
Seadme või abi ootamine	Kättesaamatu rakis, töökoht või asjatundlik abi	Seadmete jagamine ja töö jaotamine pädevuste järgi
Ümbertegemine (oma vea parandamine)	Algse töökäsuga seotud lisaaeg	Töövõte, koolitus või väljundkontroll
Tegevuse üldkulud	Koosolekud, koolitused, seadmete hooldus	Üldkulutöö maht ja korraldus
Arveldamata töö	Tehtud töö ilma vastava arvereata	Töökäskude sulgemine ja kontroll enne arve koostamist

Varuosa ootamise ajal avatuks jäetud ajakirje suurendab aruandes rakendatust, kuid varjab kao põhjust. Kõige sagedasemat kadu, puuduvat varuosa, vähendab töökoja ja lao sidumine: Omneticu Warehouse broneerib varuosad avatud teeninduse töökäskudele ja Planner arvestab aja pakkumisel nende saadavusega laos. Vahetuse üksikasjalik ümberplaneerimine ja laovarude seadistamine on eraldi ülesanded. Produktiivsuse mõõtmine peab kindlaks tegema, millist neist töökoda lahendama peab ja kui palju tunde probleem talle maksma läheb.

Kuidas seadistada arvestus nii, et numbrid vastaksid tegelikkusele

Arvestus peab eristama, mida tehnik tegi, mitte ainult seda, millise töökäsu juures ta viimati sisse logitud oli.

1. Ühtlustage, mis kuulub kohalolekuaja hulka

Pausid, koolitused, koosolekud ja seadmete hooldus vajavad kõigi tehnikute ja filiaalide puhul ühesugust käsitlust. Igapäevases aruandes kuulub koolitus kohalolekuaja hulka eraldi mittetööaja põhjusega. Kui mõni teine aruanne selle võimsusest välja jätab, peab see erinevus nähtav olema. Üldkulutöö ei ole tehniku viga, kuid juhtkond peab sellega arvestama.

2. Siduge aeg töörea külge

Ainult kogu töökäsule tehtud kirjest ei piisa remondi puhul, mis ühendab korralise hoolduse, diagnostika ja rikke kõrvaldamise. Ridadele kirjutatud aeg näitab, kas vahe tekkis põhjuse otsimisel, remondil või lõpetamisel.

Kui autol töötavad samaaegselt kaks tehnikut, registreeritakse nende inimtunnid. Tõstuki hõivatuse aeg on teine suurus ega asenda inimeste töötatud aega.

3. Pange katkestuste puhul kirja põhjus

Iga töökatkestus saab põhjuse põhjuste tabelist. Korduvremont vajab seost algse töökäsuga, et selle aeg tavapäraste tööde vahele ära ei kaoks.

4. Sulgege ajakirjed enne arveldamist

Töökäsk võib sisaldada tehtud tööd ilma arveldatava reata. Vastupidine viga on müüdud rida ilma tehniku registreeritud ajata. Seetõttu peavad enne töökäsu sulgemist omavahel klappima tehtud töö maht, ajakirjed ja arveldamise viis.

Allahindlus töö hinnast müüdud tundide arvu ei muuda. Selle mõju kuulub müüdud tunni tulu jälgimisse, mis on töötunni hinna kalkuleerimise teema. Ajaga mõõdetud produktiivsus ja rahaline tulu on kaks eri vaadet.

Mida näitajatest välja lugeda?

Produktiivsus üksi ei ütle, milline sekkumine aitab. Sama arv tekib nii töö puudumisest kui ka pikkadest remonditöödest.

Tulemuste kombinatsioon	Tõenäoline seletus	Esimene sekkumine
Madal rakendatus, hea efektiivsus	Tehnik tuleb määratud tööga toime, kuid osa kohalolekuajast pole tal millegagi tegeleda	Eristada töökäskude puudust nende ettevalmistuse ootamisest
Kõrge rakendatus, madal efektiivsus	Remonditööd kestavad kauem, kui palju aega müüakse	Jagada vahe diagnostika, ümbertegemiste ja puuduvate arveldatavate ridade vahel
Nii madal rakendatus kui ka madal efektiivsus	Osa võimsusest kaob väljaspool töökäske ja teine osa remonditööde sees	Alustada suurimast ajakaost ja kõrvaldada selle põhjus
Head ajanäitajad, nõrk töötulu	Probleem on hinnas, allahindlustes või arveldamise koosseisus	Tegeleda saavutatud tunnitulu ja tunnihinna kalkulatsiooniga

Võrrelge tehnikuid alles pärast töö liigi järgi jaotamist. Korduvaid hooldustoiminguid tegeval tehnikul on teistsugune töökäskude koosseis kui diagnostikul, kes otsib ebaregulaarset riket. Lihtne pingerida müüdud tundide järgi premeerib lihtsaid töökäske ja seab halvemasse olukorda selle, kes aitab teisi erialaste probleemidega.

Kui sageli tulemusi hinnata?

Päevane ülevaade on mõeldud arvestuse parandamiseks ja jooksvate takistuste kõrvaldamiseks. Sinna kuuluvad sulgemata ajakirjed, ootel töökäsud ja lõpetatud töö, mille arveldus pole veel ette valmistatud.

Nädalane ülevaade on mõeldud põhjuste juhtimiseks. Iga kao põhjuse juures on tundide summa, vastutav roll ja meede. Koondrida „muu aeg“ ilma jaotuseta ei piisa.

Kuine ülevaade on mõeldud trendi jälgimiseks. See sisaldab kõiki kolme näitajat, jaotust töö liigi järgi, korduvremonte ja pooleliolevate töökäskude seisu. Nii eristab see ühekordse kõikumise korduvast probleemist.

Kuidas vältida moonutusi kuu lõpus?

Kuu lõpus tehtud töö arveldatakse sageli alles järgmisel perioodil. Esimene kuu näitab siis müüdud aja ja kohalolekuaja nõrgemat suhet ning järgmine tugevamat.

Seetõttu täiendage kalendrikuu ülevaadet seni arveldamata töökäskudel töötatud ajaga. Üksikute remonditööde efektiivsuse analüüsiks kasutage suletud töökäske, millel on täielik töötatud ja müüdud aeg. Neid kahte vaadet ei tohi ühendada: suletud töökäskude efektiivsust ei saa korrutada kogu töökoja teise perioodi rakendatusega, sest näitajate vaheline seos kehtib ainult ühesuguse aluse korral.

Millele produktiivsuse mõõtmisel tähelepanu pöörata?

Hõivatuse ja rakendatuse segiajamine. Auto võib tõstukil seista, samal ajal kui tehnik töötab mujal või tal pole tööd määratud.
Ühe tehniku samaaegsed kirjed. Tema aega ei tohi arvestada mitu korda ainult seetõttu, et tal on avatud mitu töökäsku.
Varjatud sisemised tööd. Autode müügiettevalmistus, garantiitööd ja oma vigade parandamine vajavad oma tähistust, muidu moonutavad need töökoja koondnäitajat.
Hindamine ühe protsendi põhjal. Kõrge efektiivsus ilma kvaliteedi jälgimiseta võib varjata registreerimata aega või hilisemat ümbertegemist.
Tasustamine ainult müüdud tundide eest. Kolleegide abistamine ja keeruline diagnostika jäävad siis tunnustuseta, kuigi töökoda neid vajab.

Eesmärk ei ole saada iga minut kliendi töökäsule, vaid teada ajakulu ja eristada vajalikud üldkulud kõrvaldatavatest kadudest.

Omnetic seob tehniku aja töökäsu ja arveldusega

Kui kohalolekuarvestus, tööarvestus ja arveldus toimivad eraldi süsteemides, peab keegi regulaarselt tehnikuid, töökäske ja ridu kokku viima ning iga andmeparandus jõuab vaid osasse aruannetest. Omnetic asendab need tabelid ühe pilveplatvormiga: kõik moodulid töötavad kliendi, auto, töökäskude ja raha ühise kirjega moodulis DMS Core, nii et andmeid ei kirjutata nende vahel ümber.

Produktiivsuse juhtimiseks on omavahel seotud kolm moodulit:

Time-keeping registreerib kohalolekuaja mobiilist, tahvelarvutist, arvutist või terminalist ja kirjutab töötatud aja otse töökäskudele ja nende ridadele. Samast kirjest tekivad nii palgaarvestuse alusandmed kui ka arveldatav aeg arve koostamiseks.
Workshop juhib teeninduse töökäsku pakkumisest auto vastuvõtu, varuosade ja planeerimiseni kuni arve esitamiseni. Read saab jaotada kliendi, garantii ja kindlustusseltsi vahel, nii et sisemine, garantii- ja kliendi töö jäävad aruannetes eraldi.
Reporting töötab samade andmetega nagu teised moodulid ja suudab iga numbri lahti võtta kuni lähtekirjeni. Teeninduse juht leiab nii üles, millised töökäsud ja read moodustavad tehniku või filiaali tulemuse.

Omneticu saab kasutusele võtta järk-järgult ja alustada ühest moodulist. Omneticu demol näete, kuidas tehniku aeg liigub kohalolekuarvestusest töökäsu ridade kaudu arveni.

Seotud artiklid

KKK

Kuidas arvestada tehnikut, kes osa vahetusest kolleege abistab?

Abi konkreetse remondi juures kuulub ajaliselt vastavale töökäsule ja reale, isegi kui remondi lõpetab põhitehnik. Üldine erialane tugi ilma seoseta ühe remondiga vajab eraldi kategooriat. Nii jääb selle maht nähtavaks ega moonuta teise töö aega.

Kuidas käsitleda diagnostikat, mis remondini ei vii?

Diagnostika on tehtud töö ka siis, kui klient järgnevat remonti ei telli. Sellel peab olema oma rida ja ajakirje. See arveldatakse mahus, mis lepiti kliendiga töökäsul kokku.

Kas välise tarnija töö kuulub oma tehnikute produktiivsusse?

Ei. Väljas tehtud tööl puudub oma tehniku vastav kohalolekuaeg, seetõttu jälgitakse selle tunde ja kulusid eraldi. Töötaja aeg seotud toimingutel, näiteks lahtivõtmisel ja kokkupanekul, jääb tema töökäsu ridadele.

Kas produktiivsust saab hakata mõõtma tabelis?

Saab, kui tabel seob kohalolekuaja, töötatud aja ja arveldatud read tehnikute ja töökäskude samade tähiste kaudu. See tähendab aga igapäevast täiendamist, kokkuviimist ja parandamist. Suurim risk tekib töökäsu või arve muutmisel, mis tabelisse üle ei kandu.