Teadmised

Autoteeninduse töötunni hind: arvutamine kuludest ja tegelikult müüdud tundidest

Kuidas arvutada töökoja töötunni hind kuludest ja müüdud tundidest: tasuvuspunkt, sihtmarginaal, allahindluste mõju ja hinnad töö liigi järgi.

Peamised järeldused

Kulupõhine tunnihind võrdub töökoja tööga seotud aastakuludega, mis on jagatud aastas müüdud tundide arvuga. Tehnikute kohalolekuaeg on selle arvutuse jaoks liiga lai alus, sest osa kohaloldud ajast ei maksa keegi kinni.
Nelja tehnikuga töökoja illustratiivses mudelis on tasuvuspunkt 80 €/h (400 000 € kulusid, 5000 müüdud tundi). 20% ärimarginaali saavutamiseks peab töökoda teenima 100 €/h.
Hinnakirja hind ja tegelikult teenitud tulu erinevad. Tulu müüdud tunni kohta arvutatakse töömüügi käibest pärast allahindlusi, kassaallahindlust ja hinnakreeditarveid. Seetõttu peab mudelis lähtehind olema 110 €/h, et pärast allahindlusi jääks alles 100 €/h.
Erinevad tunnihinnad mehaaniliste tööde, diagnostika või kõrgepingesüsteemidega töötamise eest peavad kokku andma majandusplaanis seatud keskmise. Keskmist kaalutakse müüdud tundide arvuga, mitte hinnakirja ridade arvuga.

Autoteeninduse töötunni hind määrab, kui palju klient maksab töökoja tööühiku eest. Sellest hinnast katab töökoda nii auto juures töötava tehniku kui ka töö vastuvõtu, ruumid, seadmed ja aja, mida ei õnnestu müüa. Kui hind on valesti arvutatud, võib töökoda olla täis, kuid ikkagi kasumit mitte teenida. Õige arvutus algab oma kulueelarvest ja müüdud tundide prognoosist. See lõpeb pideva kontrolliga, kui palju töökoda töö eest tegelikult arveid esitas.

Kuidas autoteeninduse töötunni hind arvutatakse

Aluseks on kaks sama perioodi näitajat:

Kulupõhine tunnihind = töökoja tööle langevad kulud ÷ müüdud tunnid

Tulemuseks on tasuvuspunkt ehk töötunni tulu, mis katab täpselt arvesse võetud kulud. Kasum lisatakse sellele eraldi ja alles sihttulust kujuneb hinnakiri.

Kõige parem on arvutada aastaeelarve põhjal. See hõlmab puhkusi, koolitusi, hooajalisust ja ka ebaregulaarselt makstavaid kulusid. Üks tugev kuu näitab liiga optimistlikku võimsust, üks nõrk kuu tõstab hinna aga asjatult.

Millised kulud tunnihinda kuuluvad

Järgmine illustratiivne aastamudel (tegemist ei ole turuandmete ega konkreetse töökoja hinnakirjaga) kirjeldab nelja tehnikuga töökoda. Summad on eurodes ilma käibemaksuta.

Aastakulu	Mida see hõlmab	Summa
Tehnikud	Tööandja personalikulud kokku	240 000 €
Vastuvõtt ja töökoja juhtimine	Osa hooldusnõunike ja meistri personalikuludest	60 000 €
Ruumid	Rent, energia, vesi ja muud ruumikulud	36 000 €
Seadmed	Seadmete amortisatsioon või rent, hooldus, kalibreerimine	24 000 €
Muud üldkulud	Administratsioon, tarkvara, kindlustus ja muud jaotatud kulud	40 000 €
Kokku	Kulud, mille peab katma töö müük	400 000 €

Suurim kuluartikkel on inimesed. Eelarvesse kuuluvad nende töölevõtmise kogukulud, mitte ainult tehnikule väljamakstud palk. Kui omanik töötab ise meistri või hooldusnõunikuna, peab tema töö saama kalkulatsioonis vastava kulu.

Seadmete puhul ei tohi samaaegselt arvesse võtta sama seadme kogu soetusmaksumust ja amortisatsiooni. Autoesinduse ja teeninduse ühised kulud jagatakse mõistliku jaotusaluse järgi: ruumid kasutatava pinna järgi, administratsioon teeninduse jaoks tehtavate tegevuste mahu järgi.

Varuosade ostuhind mudelisse ei kuulu, sest varuosade müügikäive ei ole osa töötulust. Kulumaterjalidega tuleb mõlemal poolel käituda ühtmoodi. Kas need sisalduvad nii tunnihinnas kui ka selle kuludes või arveldatakse ja hinnatakse neid eraldi.

Miks jagada müüdud tundidega, mitte kohalolekuajaga

Töökoda maksab töötajate aja eest, kuid müüb tööd töökäskudel. Osa kohalolekuajast kulub töökoha ettevalmistamisele, koosolekutele, varuosade ootamisele, liikumisele või tööle, mida kliendile arveldada ei saa.

Aeg	Mida see väljendab	Roll tunnihinna arvutamisel
Kohalolekuaeg	Tehnikute aeg ettevõttes	Näitab personali võimsust
Töökäskudel töötatud aeg	Registreeritud aeg remonttöödel	Selgitab, kuhu võimsus kulus
Müüdud tunnid	Arveldatud tööühikud	Moodustavad kulupõhise tunnihinna aluse

Müüdud tund on tavaliselt normtund ja ei pruugi vastata stopperiga mõõdetud tunnile. Normeeritud toimingu võib tehnik teha kiiremini, kuid võib sellele kulutada ka rohkem aega. Müüdud tundide osakaal kohalolekuajast on kahe suhtarvu korrutis: kui suur osa kohalolekuajast kulus töökäskudele ja kui suur osa töökäskudel töötatud ajast õnnestus müüa. Kadu kummaski neist tõstab müüdud tunni kulu. Neid näitajaid käsitleb põhjalikumalt artikkel autoteeninduse produktiivsusest.

Omneticu moodul Time-keeping registreerib kohalolekuaja ja kirjutab töötatud aja otse töökäsule ja selle ridadele. Teeninduse juht näeb nii, kas müüdud tunnid vastavad töötatud tundidele, ega pea neid kahte suurust tabelis käsitsi kokku viima.

Mitu tundi eelarvesse arvestada

Planeeritud kohalolekuaeg arvutatakse kohalolekupäevade arvu ja tööpäeva pikkuse korrutisena. Illustratiivses mudelis on igal tehnikul 200 päeva 8 tunniga. Neli tehnikut annavad seega 6400 tundi kohalolekuaega. Sellest plaanib töökoda müüa 5000 tundi ehk umbes 78%:

400 000 € ÷ 5000 h = 80 €/h

Tunnihind sõltub kõige rohkem müüdud tundide arvust. Samad kulud erineva produktiivsuse korral:

Müüdud tunnid aastas	Osakaal kohalolekuajast	Tasuvuspunkt	Sihttulu 20% marginaali korral
4500 h	70%	89 €/h	111 €/h
5000 h	78%	80 €/h	100 €/h
5500 h	86%	73 €/h	91 €/h

Müüdud tundide arv peab lähtuma töökoja juba saavutatud tulemusest, mida on korrigeeritud teadaolevate võimsusmuutustega. Uus tehnik ei anna täit tulemust esimesest päevast. Lisatõstuk ei suurenda töö müüki, kui puudu on inimesi või tellimusi.

Müüdud tundide hulka kuuluvad ka arveldatud garantii- ja kindlustustööd, kui arvutusse lähevad ka nende tulud. Müügiks mõeldud autode sisemine ettevalmistus vajab eraldi vaadet. Ettevõttesisene ümberarveldamine näitab töökoja tulemust, kuid kogu ettevõtte jaoks uut välist tulu ei loo.

Kuidas kulupõhisele tunnihinnale kasum lisada

Tasuvuspunkt 80 €/h ei jäta kasumiks ruumi. Töömüügi käibe sihtärimarginaali jaoks kehtib:

Sihttulu tunni kohta = kulupõhine tunnihind ÷ (1 − sihtmarginaal)

Sihtmarginaali 20% korral:

80 €/h ÷ 0,80 = 100 €/h

5000 müüdud tunni juures teeb see töömüügi käibeks 500 000 €. Pärast 400 000 € kulude mahaarvamist jääb ärikasumiks 100 000 € ehk 20% käibest.

Marginaal ja juurdehindlus ei ole sama asi. Juurdehindlus arvutatakse kuludest, marginaal müügihinnast. Kui töökoda lisab 80 €/h-le 20%, saab ta 96 €/h ja marginaali ainult umbes 16,7%.

Kas varuosade marginaal peaks tööd doteerima

Töökoda võib planeerida töö ja varuosade ühist tulemust. Varuosade müügi kaetav osa võib siis katta osa kuludest, kuid alles pärast nende soetushinna ja laokulude mahaarvamist.

Kogu varuosade käibe eelarvest mahaarvamine on viga. Sama vale on arvestada nende marginaali kaks korda: üks kord töö katteks ja teine kord lao eraldi kasumina. Tunnihinna esmaseks arvutamiseks on selgem mudel, kus töö katab oma kulud ise.

Hinnakirja hind ja tegelik tulu tunni kohta

Hinnakiri näitab, mis hinnaga töökoda tööd pakub. Saavutatud tunnihind näitab, kui palju jäi müüdud tunni kohta käibesse pärast kõiki hinnakorrektsioone.

Saavutatud tunnihind = töömüügi netokäive ÷ müüdud tunnid

Lugejasse kuulub ainult töö, ilma varuosade ja käibemaksuta, pärast allahindluste, kassaallahindluse ja hinnakreeditarvete mahaarvamist. Tegemist ei ole pangakonto saldoga, sest arvete tasumine ja töötulu on kaks eri asja.

Illustratiivne mudel jätkub nii:

Kirje	Arvutus	Tulemus
Müüdud tunnid	Aastane töömaht	5000 h
Keskmine hinnakirja hind enne allahindlusi	Kaalutud müüdud tundidega	110 €/h
Töö väärtus enne hinnakorrektsioone	5000 h × 110 €/h	550 000 €
Allahindlused, kassaallahindlus ja hinnakreeditarved	Planeeritud käibe vähenemine	−50 000 €
Töömüügi netokäive	550 000 € − 50 000 €	500 000 €
Saavutatud tunnihind	500 000 € ÷ 5000 h	100 €/h

Sihttulu 100 €/h saavutab töökoda seega ainult hinnakirjaga 110 €/h. Kui ta kirjutaks hinnakirja kohe 100 €/h, võtaksid allahindlused sihtkasumist poole.

Saavutatud tunnihinna saab arvutada ka üksiku töökäsu kohta. Järelkalkulatsioon võrdleb töömüügi netokäivet pärast allahindlusi ja kassaallahindlust müüdud tundidega ning näitab, kas töökäsk saavutas eelarves arvestatud tunnihinna. Töökäskudel töötatud ajaga jagatud käive vastab teisele küsimusele: kui palju tõi sisse tund kasutatud võimsust. Hinnakirja kontrollimiseks kasutatakse müüdud tunde, ajaga majandamiseks töötatud tunde.

Erinevad tunnihinnad töö liigi järgi

Üks tunnihind on selge, kuid ei pruugi vastata eri tegevuste erinevatele nõudmistele. Kõrgemat tunnihinda peab töökoda põhjendama selle töö kulude ja võimsusega, mitte ainult nimetusega hinnakirjas.

Töö liik	Mis hinnas kajastub	Kuidas arveldada
Tavalised mehaanilised tööd	Standardvarustus ja kvalifikatsioon	Põhihind ja normeeritud toimingud
Rikete diagnostika	Asjatundlikkus, mõõteseadmed, litsentsid, põhjuse otsimine	Eraldi tunnihind või eelnevalt kinnitatud ajavahemik
Töö kõrgepingesüsteemidega	Spetsialiseerumine, seadmed, reserveeritud võimsus	Asjakohaste toimingute jaoks eraldi kalkuleeritud tunnihind

Erinevad tunnihinnad peavad kokku andma majandusplaani keskmise tunnihinna. Seetõttu lähtub plaan iga tegevuse eeldatavast mahust. Hinnakirja hindade lihtne keskmine on eksitav, sest kõrge hind vähe müüdava eriala eest ei tasakaalusta enamiku mehaaniliste tööde madalat hinda.

Kaalutud saavutatud tunnihind = töö liikide netokäivete summa ÷ nende müüdud tundide summa

Lisaks töö liigile tasub jälgida ka maksjat. Kliendi-, garantii-, kindlustus- ja sisemistel töökäskudel on sageli erinev tulu ja erinevad tingimused ning ühine keskmine varjab kergesti grupi, mis oma kulusid ei kata. Omneticu Workshop võimaldab jagada töökäsu read kliendi, garantii ja kindlustusseltsi vahel, nii et töötulu saab hinnata iga maksja kohta eraldi.

Millele tunnihinna kalkuleerimisel tähelepanu pöörata

Ülehinnatud tundide müük. Eelarve, mis põhineb kõigi tehnikute täielikul rakendatusel kogu aasta vältel, alahindab müüdud tunni kulu. Aluseks peab olema töökoja tegelikult saavutatav tulemus.
Töökojas kaotatud aeg. Puuduvad varuosad, ümbertegemised ja tarbetud katkestused kulutavad võimsust ilma uue tuluta. Kõrgem hinnakirja hind nende põhjust ei kõrvalda, vaid kannab nende kulud üle kliendile.
Investeeringu ja aastakulu segiajamine. Seadme ühekordne ost ja selle aastane amortisatsioon kuuluvad eri arvutustesse.
Perioodide segamine. Ühe kuu kulud ja teisel perioodil pooleli olnud töökäskude arveldus moonutavad tulemust. Kulud, tunnid ja tulud peavad pärinema samast perioodist.
Piiramata allahindlused. Iga allahindlus töölt vähendab kulude katteks mõeldud summat. Kinnitamisreeglid peavad lähtuma sihttulust tunni kohta, mitte ainult protsendist hinnakirjast.

Kõrgem tunnihind ja võimsuse parem kasutamine on kaks eri tööriista. Kui turg ei aktsepteeri eelarve katmiseks vajalikku hinda, peab töökoda kohandama kulusid, töö koosseisu või müüdud tundide arvu. Järjekordne allahindlus süvendab vahet veelgi.

Omnetic seob töökäsu aja arvelduse ja kuludega

Tunnihinna pidevaks kontrolliks peavad tööaja arvestus, teeninduse töökäsk ja raamatupidamisdokumendid omavahel seotud olema. Kui need toimivad eraldi süsteemides ja tabelites, viib teeninduse juht samade remonttööde tunnid ja arved käsitsi kokku ning saab saavutatud tunnihinna teada alles hilinemisega. Omneticus töötavad kõik moodulid sõiduki, kliendi, töökäsu ja raha ühise kirjega moodulis DMS Core, nii et andmeid ei kirjutata nende vahel ümber.

Time-keeping kirjutab töötatud aja töökäsule ja selle ridadele. See näitab rakendatust töökäskude, inimeste ja filiaalide lõikes ning ka seda, kas müüdud tunnid vastavad töötatud tundidele. Samast kirjest tekib arveldatav aeg arve koostamiseks.
Workshop juhib teeninduse töökäsku pakkumisest sõiduki vastuvõtu, varuosade ja planeerimiseni kuni arve esitamiseni. Read jaotatakse kliendi, garantii ja kindlustusseltsi vahel.
Accounting seob iga töökoja, lao, müügi ja panga dokumendi sõiduki, filiaali ja töökäsuga, nii et töö kulud ja käive asuvad samade töökäskude juures. Oma raamatupidamissüsteemi võib alles jätta ning Omnetic edastab sellele kanded konkreetse turu jaoks kokku lepitud integratsiooni kaudu.

Kuidas Omnetic seob tööaja arvestuse, teeninduse töökäsud ja raamatupidamise teie töökojas, näitab kokkulepitud demo.

Seotud artiklid

KKK

Kuidas arvestada kalkulatsioonis fikseeritud hinnaga hoolduspakette?

Pakett vajab hinna sisemist jaotust tööks ja varuosadeks. Töötulusse läheb ainult tööle langev osa ja müüdud tundidesse selle kindlaksmääratud ajamaht. Kogu paketi allahindlus tuleb jaotada sama alusega.

Kas diagnostika peaks olema tasuline ka siis, kui klient remondist loobub?

Jah. Diagnostika tasub enne alustamist kokku leppida eraldi tasulise tööna koos mahu või hinnalaega. Rikke otsimine kulutab asjatundlikkust ja võimsust ka siis, kui remonti ei järgne. Kui töökoda arvestab diagnostika hinna järgnevasse remonti, peab see olema eelnevalt kehtestatud äritingimus.

Millal tunnihind aasta jooksul ümber arvutada?

Palkade, rendi, seadmete või tehnikute arvu muutumisel ja müüdud tundide püsivama languse korral. Saavutatud tunnihinda piisab jälgida igakuiselt. Lühiajaline kõikumine tuleb eristada muutusest, mis mõjutab ülejäänud aastaeelarvet.